Jaago käsitöötalu Kuristal

Just-just kõnelesin sõbraga, kel ilmselgelt pühade-eelne aeg toimetuste poolest lõhki läinud. Ütles, et raske on kõike jaksata ja kurtis, et ilma lumeta ei taha jõulutunne ka kuidagi peale tulla. Et kui tuleks, siis jaksaks rohkem, aga mida pole, seda pole.  Eks see jõulutunne ongi üks huvitav asi. Peaaegu et müütiline. Igal juhul väärtuslik kraam, kõik seda tahaks ja vajaks. Jutuks tuleb siis, kui pole peale tulnud, vahel ka siis kui midagi on vaja maha müüa, kindlalt ei tea keegi, kust otsida või leida... Enamasti on seal taustal veel eeldus, et tunne peaks ise peale tulema. Natuke nagu spunk. Müstiline ja ihaldusväärne, aga raske tabada. Meil siin Jaagol on juba mõnda aega selge, et pole mõtet seda ise tulemist ootama jääda. Tundel tuleb lihtsalt sarvist haarata. Meie perel on kombeks kohe jõuluootusaja algul kokku tulla ja jõulutunne üheskoos üles otsida- jõulude tegemise nimelisel sündmusel. Siis käime alati üheskoos metsas, korjame rohelust, teeme üheskoos süüa, sööme vägeva ...