Jaago sõprade ring 14. aprillil: aia-eri!

Seemnekülviaeg on käes ja päikselistest ilmadest tulenevalt veavad ninaga õhku ilmselt needki, kel endal aiamaad pole. Vahvaid ja kasulikke rohelisi kasvatatakse neil päevil ju kõikjal- pisirõdul, aknalaual,  köögis taimelambi all, kasvukotis, kus iganes. Minul igatahes tuleb küll alati kevadeti tunne, et vot sel aastal nüüd alles läheb kasvatamiseks, lihtsalt nii suure hurraaga lendab tahtmine midagi rohelist teha peale. Meie pere toidupoolis tuleb suisel aal ikka väga suures osas aiamaalt ja nii meile meeldibki.  

Samas on vanaema-aegne hektaritekaupne aiamajandus taandnud üsna tagasihoidlikuks, kuigi täiesti meie vajadusi rahuldavaks köögiviljamaaks: kolm kümnemeetrist ruutaianduspõhimõtetele toetuvat peenrakasti ja kasvuhoone. Sel aastal proovin heinapallipeenart ning järmisel aastal rajan uue maasikavao juba eelmisel sügisel kokku kuhjatud laiale lehelasule.

Minu aiatarkus pärineb peaasjalikult vanaemalt, omandatud puhtalt vaatluse ja kogemuse teel ilma teadlikult õppimata. Tegelikult ma ei teagi, kas niiviisi kogemata õpitut üldse tarkuseks nimetada tihkan, aga siiski on enamik külitust meile lahkelt saaki andnud ja üha enam teen oma miniköögiviljakasvatuses teadlikke otsuseid. Kõige keerulisem osa on selle aiaasjanduse juures minu meelest see, kuidas seemnest rahuldava noortaimeni jõuda. Märtsis-aprillis võib kergelt juhtuda, et satud hoogu ja külvad karpidesse igasugu asjandusi- kõik on ju nii pisike ja tundub huvitav. Mõne aja pärast annavad taimehakatised endast märku ning enne kui arugi saad, on su aknalauad täis rohelist muru, mis õige kiirelt venib niiditaoliste jalakestega põõsasrindeks. Milline on õige aeg, et seda vältida, kuidas tillulillud vigastamata eraldi potikestesse kantida, milliseid potte kasutada- kõik see on minu jaoks palju keerulisem kui näiteks hilisem peenrasse istutamine või kogu kraami rohimine.

Kõiksugu potitamistarkusi saab Internetist kahtlemata lugeda kasvõi karjakaupa. Ma kah ikka igal kevadel midagi guugeldan. Miskipärast on aga ikkagi nii, et kui asjaks läheb, ei ole loetu üldse seesama, mis ise läbi tehtu. Sellest ja omaenda mitmesugustest puudujääkidest tulenevalt on seekordne Jaago sõprade ring pühendatud täienisti seemnetele, tõusmetele, muldadele, istikutele ja muule rohelisele. Et asi selgemaks saaks, kutsusin meile külla mehe, kes igal aastal külvab mulda, pikeerib ja potitab kokku 30 000 (jah, lugesid õigesti, kolmkümmend tuhat) begooniabeebit.                                               Ärge saage palun valesti aru, tegu ei ole mingi aianduskursusega edasijõudnutele. Pigem vaatame üheskoos ja üksteise tarkusele toetudes läbi seemnekülimise ABC, laveerime läbi tõusmete eest hoolitsemise ja (uhh, selle alati kõige keerulisemaks osutuva) pikeerimiskunsti. 

Niisiis, 14. aprillil kell 18.00:

kuuled Jaago talu eelmise aasta ruutaianduskogemusest,

õpid ise ettekasvatuspotte valmistama ja teed neid piisavalt, et jaguks kogu su taimekasvatusfantaasia elluviimiseks,

saad selgeks tärganud taimelaste pikeerimise 

ja

viid koju omaenda salatibeebid.

Lisaks korraldame hoogu läinud ettekasvatajate hulgas rohevahetuse, seega võta oma üleliigsed taimetitad kaasa!

Kohtume ikka Jaagol, käsitööküünis. Taskusse viis eurot, kaasa vahetusjalats ja kui soovid, siis oma ettekasvatatud taimetitad (ükskõik, kas alles tärganud või juba potitatud ja uut kodu otsivad :)). Oma tulekust anna palun ette teada ka, meiliaadressil jaagotalu@gmail.com või FB-sõnumi kaudu.

Peatseni!