Lastetoa värskendus kahe päevaga!

Mulle on "Bullerby lastes" alati meeldinud kõige rohkem see lugu, kus Liisa saab sünnipäevaks endale päris oma toa. Toast veel enam meeldis mulle aga see, kuidas Liisa oma kingi kätte sai. Mäletad, seda ei pistetud talle lihtsalt pihku, vaid tuba ilmus justkui võluväel üle(sünnipäeva)öö pööningukorrusele sinna, kus varem oli olnud vaid kolikamber. Kõige toredam osa oligi minu arvates just see, et tuba oli päriselt üllatus, miski, mida enne polnud ja nüüd järsku oli.

Eks vist sellepärast tahtsingi meie pere poistele teha muutumise lasteaialaste kitsaks kippuvast mängukast suurte poiste toaks samasuguse üllatusena. Kui vanaema ja vanaisa pakkusid välja, et viivad lapsed neljaks päevaks matkabussiga reisule, täitsime vabanenud kahekesi-olemise-aja eht-eestlaslikult remontikaga :). Tead küll, pintslid-värvid, saed ja kruvid. Ah, tegelikult ärdagu muretsetagu, aega jäi ka muuks - käisime romantilistel hilisõhtustel ja varahommikustel jalgrattaretkel ja sõprade juures saunas ja väljas söömas ja Tartuffil ja.... jõudsime küll! Nii ongi seekordne postitus pigem üleskutse härjal sarvist haarata ja asjaga pihta hakata. Uskumatult palju saab ära teha, kui musirullid on eemal :). Lõime kokku, et meie moodi värske lastetoa saab valmis kahe inimese umbkaudu kahekümne töötunniga. Meil jääb see küll praeguse seisuga vaid suveelamiseks ja "külmaks toaks", aga samahästi saab värskenduse teha ju ka aastaringses elamises.
Niisiis, kui soovid oma armaskallist järeltulevat põlve päris uue oma toaga üllatada ja kooliajaks häälestada, mõtle asjad läbi, kogu ideed kokku ja katsu laps kasvõi nädalavahetuseks küla peale sokutada. Meie tulemust saab imetleda nüüd ja kohe ning lisaks kõnelen täpsemalt ka, kuis kõik tehtud sai- eelarvest ehituseni välja.

Algus ja ideed

Muidugi, päris tühja koha pealt me ei alustanud, seinad ja ruum olid juba olemas ning üht-teist lähtematerjaliks ka. Mina soovitan ideede genereerimiseks kõigepealt kohvi ja kooki (või midagi muud, mis meeleolu loob), seejärel Pinteresti ja sisustusajakirju (miks mitte ka veebist, näiteks Romantiline Kodu) ning siis juba pliiatsit ja paberit, et parimaid ideid üles sirgeldada.
Poiste toad on muidugi kole keerulised. Pitsid, roosa ja romantiline- jää-ähh, selgelt keelatud! Proovi sa siin siis shabby ja vintage`i austajana vee peal püsida! Otsustasin seega lähtuda teisest lemmikust, skandinaavialikult helgest ja valgest sisustusstiilist väikese rustikaalse country-noodiga. Juhuse tahtel sai läbivaks motiiviks majakatuse moodi kolmnurk: sellise kujuga olid nii Prismas näppu jäänud nagiread kui ka väikesed riiulid, mis Handymannist kolmeeurose soodushinnaga koju purjetasid.

Värvid ja tekstuurid
Seinad olid elavat valget kohupiimavärvi võõbatud juba niiehknaa, samaga sai lähenetud vooditele ja voodikastidele. Meie värvime peaaegu kõike eestimaise Maalermeistri toodetega, mis on loodussõbralikud ja lihtsad kasutada. Käiku läks kaseiinipõhine mööblivärv "Ulla" ja selle peale katteks karnauba-vesivaha Kohupiimavärv on männipuidul lihtsalt imetore! See katab piisavalt, et kollakas mänd muutuks vaieldamatult valgeks, samas jätab nähtavale puidusüü (mis naljakas sõna, onju, milles ta ikka nii süüdi :)).

Värvidest kasutasime veel halli viitkümmet (olgu-olgu, viit :)) varjundit, veidi vanunud olemisega tume- ja helesinist (poiste lemmik teadagi!) ning naturaalset puidutooni. Tekstuurid ja kihid lisavad põnevust. Vooditekkide jämedatoimne villane, vimplirea kanepinöör, vanavanaema kootud kaltsuvaibad, kruuspingist tehtud lauapinna täkked ja augud, seinariiulite nahast riputusaasad - kõik puha mehelikult kore ja karvane. Sekka natuke halli sädelust ka: sahtlitest raamaturiiulite tagasein sai lausa diskokarva sätendav.

Aeg ja tööd
Asjad, mille kumbki oma kahekümne tunniga valmis tegime, on alljärgnevad:

Kaubaalustest voodid (ehitamine, värvimine, vahatamine), tükki kaks

Pehmed voodipeatsid (mõõtu lõikamine, riidega katmine), tükki kaks

Nimelised seinanagid (tähtede lõikamine, värvimine, kleepimine), tükki kaks

Vanadest sahtlitest raamaturiiulid (puhastamine, vaheriiulid, esipulgad ja tagaseina paberiga katmine), tükki kaks

Vanast kruuspingist laud (nimelt elektrihöövliga puhtaks hööveldamine, survepesurikuuri sai kruuspink juba varem)

Kahevärvilised hoiukorvid (spreivärviga värvimine)

Edevuse mõttes sai soetatud uus ja värvi poolest tuppa sobiv voodipesu, lakke veetud vimplirida ning akna kohale lambipallid. Poistele meeldisid uushangetest vaat et kõige enam aga tellitava kõrgusega kontoritoolid. No muidugi, nendega saab ju keerutada, end kangi abil kõrgele kergitada ja siis mõnusa suhinaga jälle maa peale laskuda. Üsna tihti leian selle tegevuse juurest ka veel üldse mitte koolitooliealise pisitirtsu.
Mõlemad toolid sain taaskasutuskeskustest, ühe ühest, teise teisest ja olen äraütlemata rahul. et üks on valge ja teine must. Palju põnevam! Arvan pealegi, et kui toolidel õnnestus end töökorras olekus teisele kasutusringile vedada, teenivad nad mind tõenäoliselt paremini kui pärispoe odavtool (mis, muide, on ikkagi ehmatavat kallis :().
Vimplite õmblemistrikke õpetan mõni teine kord. Minu viisi tehes saab pildil näha olev viieteistmeetrine tihe lipurida kokku üllatavalt kiiresti. Eelarve oli olematu, sest kangajääke on majapidamises alati ja takunöör oli vanaema ajast. Lambipallid on kingitus, aga soodsa hinnaga leiab sellesarnaseid valguskette nii IKEAst kui ka kodupoodidest.

Vooditegu
Nagu öeldud, on lähtematerjaliks pakkealus, meie oma oli mõõtudega 1x1,2 meetrit, mis olemasoleva madratsi (1x2m) parameetreid arvestades passis igati hästi.

Põhimõtteliselt koosneb voodi 18x195 mõõtu servalaudadest, mis on kaubaaluse ümber kastiks kokku kruvitud. Lauad ja jalaprussid on mõistlik värvida-vahatada enne kokkupanelkut, läheb kiiremini. Mina katsin ühe korra, mulle meeldib pisut läbikumav puidupind.
Et madrats voodi peal püsiks, on servapuidu ülaserv kaubaaluse pinnast 3 cm kõrgemale tõstetud. Nii "upub" madrats ilusti servalaudade tekitatud kasti sisse. Meie kasutame Torxi ehk tähikotsaga puidukruve, mille puhul pole ohtu kruvipead kogenematu käega siledaks-viledaks lasta. Ka võimaldab Torx ilmselt ka aastate pärast voodi vajadusel jälle lahti kruvida ja materjali kasvõi mõne muu projekti tarbeks kasutada.

Jalad (95x95mm höövelpuit) nurksete naelutusplaatide ja täiendavate kruvidega alla ja ongi voodi valmis!

Et meil sobivaid aluseid nappis, aga tegemise tuhin oli sees, näitavad pildid ka seda, mida puuduva aluse puhul teha- tuleb servalaua sisse, kaubaalusega samale kõrgusele kinnitada horisontaalne puitmaterjalijupp (näiteks 45x45mm), millele saab laduda voodi põhjalauad.

Voodipäitsi lõikasin välja 6 mm paksusest vineerist, just samasuguse kolmnurkse katuseviilu kujuga nagu nagid ja riiulikesed.

Polstriks kasutasin kunagi kuttide voodis alusmadratsina kasutusel olnud 4 cm paksust porolooni. Lõikasin polstri välja saetud vineeri järgi parajaks, andsin katteriidele igast küljest 6 cm varu ning klammerdasin kogu värgi vineertahvli tagaküljele kinni. Klammerdamist on mõistlik alustada tahvli keskelt ning liikuda kangast järg-järgult pingutades külgedele. Mina tegin  allserva enne, see oli ju mugavalt sirge! Ülaservas seadsin kõigepealt paika ja lõin klambritega kinni "katuseharja" kanga. Seejärel liikusin kangast pingule tõmmates külgede suunas. Üldiselt olgu kangas ikka pigem rohkem trimmis kui lonti, polstriporoloon väsib ju kasutuse käigus niiehknaa.
Voodipäits läks seinale analoogselt riiuliga: tagaküljele sai kruvitud kaks tugevast nahast aasa ning seinale kaks kruvi, mille külge aasad riputada. Eraldi seinale kinnitatud päitsi puhul pole muret, et mõni suurema mürtsuga voodisse sadanu peatsi voodi küljest lahti lööb.

Riiulid

Riiuliidee on mul igiammune. Sobivad sahtlid kükitasid oma aega oodates meie majapidamises vist lausa aastaid ja just selleks otstarbeks sai nad kunagi ära sikutatud ühe laguneva maja küljest. Tegu on täiesti tavaliste puidust raami ja vineerist põhjaga kirjutuslauasahtlitega, kahel põhjas pealegi täiesti lootusetu ja ajastutruu sinine tindiplekk (mis iseenesest annab muidugi tunnistust nende väärikast east - kes see tänapäeval enam sahtlisse tinti valab). Puhastasin sahtlid liivapaberi ja pesu abil kohati üsna kopsakast mustusest.

 Mõõtsin sahtlikülgede vahe ja sahtli sügavuse ning saagisin päitsist üle jäänud vineerist sahtlit poolitavad vahetükid.











Kleepisin sahtlipõhja aerosoolliimiga halli paberi ja puurisin sisekülgedele neli auku väikeste sissetaotavate riiulikandurite jaoks. Lõin kandurid külgedesse kinni ja panin vaheriiuli paika.  Saagisin parajaks ja kinnitasin riiuli sisse raamatute väljakukkumist takistavad liistud.

Riiuli tagaküljele kruvisin aasana 10 cm pikkused naharibad. Seinale kaks kruvi ja riiul nende otsa rippuma. Valmis!

Hoiukorvid
Tips väsinud olemisega tumepruunid korvid sobisid mõõtude poolest hästi poiste toa aknalaua alla. No kes see enne näinud on, et hoiukorve majapidamises liiga palju on! Sestap teipisin korvi ülemisele otsale maaalriteibiga ajalehepaberi ümber, ootasin tuulevaikset ilma ja susistasin tagurpidi õue ajalehele laotatud korvi ümber mitu tiiru valge aerosoolvärviga. Tõstsin kuivama, kleepisin põhja alla mööblivildid ja panin paika.

Kirjutuslaud
Vana höövelpink oli meil rehe all olnud seni, kuni mäletan. Selle iseäralik lõhn (nõhl, nagu Miia ütleb) tuli sellest, et vanaisa ajal oli lauapind kohtunud mitmete kahtlasevõitu kombainides sisalduvate vedelike ja määretega. Õnneks on pink tehtud tammeplangust ja see ei võta ka pikema mäkerdamise peale tegelikult sodi sisse. Otsustasime pealmise kihi laualt lihtsalt eemaldada- planku oli igatahes piisavalt. Algatuseks survepesur, siis elektrihöövel. Tulemuseks on tõeliselt mõnusa rustikaalse ilmega laud, mille esialgu toetasime parema puudumisel lihtsatele pukkjalgadele. Kruuspingi tõsisemat paikamist tahtvad jalad jäävad ootavad talvist rahulikumat aega.

Mis see kõik küll maksma läks?

Voodite hööveldatud puitmaterjal (2040x18x195 4tk, 1000x18x195 4tk, 95x95x3000 1tk) maksis 27 eurot. Muska arvas tagantjärele, et sulaselge röövimine päise päeva ajal. Nojah, saematerjal oleks palju odavam, aga siis tuleb liivapaberitööle jällegi aega juurde arvestada. 

Kaubaalused voodipõhjaks - meil täitsa tasuta käes. Kui otsida, leiab iseäranis mittestandartseid aluseid mitmete poodide juurest ja teinekord on poepidajad rõõmsad, kui neist lahti saavad. Tuleb ainult küsida! Meil oli kaubaaluseid ainult kaks, seeg aehitas Muska pool voodit nõnda, et lõi servalaudade külge 45x45mm kantpuidust raami, millele toetas voodipõhjalauad. Pildilt on näha ka , kuidas. Kui kaubaaluseid on rohkem, saab kogu voodi ehitada neist, tuleb vaid alus parajaks saagida.

Mööblivärv. Kogukulu meie väikese värvimise ja vahatamise peale oli ehk 5 eurot. Sama värviga said üle tõmmatud ka kaks ratastel täispuidust kasti, mis kunagi kümpsi eest Sõbralt Sõbrale poest ostsin. 

Voodipeatsi vineer kahele voodile maksis 11 eurot, kangas 6 eurot. Polster, nagu öeldud, oli taaskasustus eelmisest poistemadratsist, aga vajadusel leiab porolooni  näiteks Sohvameistrist. 

Vanad sahtlid ootasid riiuliks muutumist juba ammuilma, aga põhjapaberit sai küll  pikalt otsitud ja päris sellist ei leidnudki, nagu soovisin. Vaheriiulid tegin voodipeatsist üle jäänud vineerist ja liistujuppe leidub meil virnade viisi. Riiulikandurid maksid 0.06 eurot/tk. Riiul läks seina naharibadega, millesarnaseid saab hankida Abakhanist või mõnest nahkmööblit tootvast asutusest. Kogukulu riiulitel ehk paar eurot.

Sainanagide majaread sain kokku 7 euroga Prismast  ühel päeval, kui kõik kodukaubad olid 40% alla hinnatud. Tähed lõikasin paksemast kartonigist ja värvisin akrüülvärviga valgeks. Tähtede tegemisjuhise leiad siit. 

Kahevärviliste korvide tegemiseks vajad spreivärvi, selle saab umbes 5 euroga ehituspoest ja värvi jääb ilmselt ka tulevikuprojektide tarbeks. Korvid olid meil enne olemas, ootasidki värskendust.
Kontoritoolid sain taaskasutuskeskusest kumbki 10 euroga.
KOKKU kulutasime seega poiste uuele toale kokku ümardatult kuskil sadakond eurot. Minu meelest täitsa hästi. Võib-olla kuluks ka pisut vähem või rohkem, sõltuvalt sellest, mida sul kodus on ja mida mitte. Et siis ehitama, eks!