Jaago talu käis Tillutamas!

Kui sa Jaagole tuled, on laagri- ja õpitoalaud enamasti kaetud Põlva Tillu kodukohviku roogadega. Meil perenaise Evega koostöö sujub (äh, mis ma räägin, Eve on päriselt sõbraks saanud!) ja nii pole midagi imestada, et kui ta palus mu appi kohvikule uut sisekujundust tegema, ei olnud must küll "ei " ütlejat... Tillu nimelt on juba mõnda aega puhkusel olnud, sest tänavajupp, mis kohvikuni viib, on asfaldita ja nii võivad kohvikulised ju viga saada. Nüüd soovis perenaine Tillule uut kuube ja värskemat väljanägemist.

Jala võttis tips värisema küll. Üks asi on kodus seinu roosaks võõbata, aga hoopis teine kogu oma soovituste ja teostuse eest ilmarahva ees vastutada ka. Mis siis, kui kõik üldse kokku ei klapi? Välja ei tule? Teostada ei oska? Kellelegi ei meeldi? Keegi ei tahagi kohvikusse enam tulla? Aaaaa-pp-ii! Aga ahvatlev oli ka, onju. Sedamoodi saigi siis nõusolek antud.

Hakatuseks panime Evega kokku ühe kopsaka inspiratsioonitahvli. Pinterestis täpsemalt. Esteks on seal (p)inspireerivaid ideid jalaga segada ning teiseks saab neid mugavalt kokku koguda, nii üksi kui mitmekesi.

Kõnetavamad ja köitvamad valisime välja ja nii said meie märksõnadeks

# hallid tekstiilid

# soe puit, poe poolel hallikasvalgeks vanutatud

# silmatorkavad struktuurid ja faktuurid

# soe valgus katmata pirnidest

# selge vorm, puhtad pinnad, üsna vähe tilulilu

# naturaalsed materjalid

aga ka

# mõned viguriga kurvid ja ümarused

Siis käisime Evega ostlemistuuril Tartu kanga- ja taaskasutuspoodides. Ürituse glamuuri kahandas küll mõnevõrra asjaolu, et tema oli paranemas ja mina just alustamas tatitõvehoogu, mis ümbruse mu jaoks mõnevõrra häguseks muutis, aga sellele vaatamata tundsin end kangaid tuuseldades nagu päris sisekujundaja! Osturetk päädis pagasnikutäie tekstiiliga, valdavalt viiekümnes hallis varjundis.

Ja siis polnudki miskit muud, kui kogu asi kokku lüüa. Algseis oli selline.

Kõige kaalukamaks ja olulisemaks pilgupüüdjaks kavandasime vorstikujulise kohviku tagaseina katva töötlemata taaskasutuspuidust paneeli. Vägagi meheliku algmossitamise (naised ja nende tahtmised, eksole!) järel lõi Eve kaasa Targo seina päevaga vupsti! üles. Kui järgmisel hommikul kohale jõudsin, leidsin eest mõnevõrra õhevil olekuga Eve, kes "kuidas siis on?" küsis ning minu kahe lakke tõstetud pöidla peale kergendusohke välja puhistas. Tulemus on, päriselt ka, vaatamist väärt! Paneel teeb ruumi soojemaks ja potsakamaks ja hubasemaks. Ehe ja mõnus ja rustikaalne ja ... täpselt see, mida ruum vajas, et proportsioonide osas mõnusam paista.

Seejärel katsime lõputuna tunduvate kangameetrite abil kõik, mis katta andis. Alustasin triibulisest sohvast, Miia lõi ka abilisena kaasa. O m a  sisekujundusideed elas Tirts välja kaasa võetud tite nägu Eve lastenurga rohelise vildikaga üle kujundades. 

Seejärel said uue halli katte toolid. Sellest tööst ostus kõige keerulisemaks toolipõhjade ja seljatugede lahtikangutamine, sest need olid külge krutitud seitset eri sorti kruviga. Küll soon-, küll erinevaid ristpeaga kruve. Eve ostis nendes orienteerumiseks lausa uue kruvikeeraja koos kahekümne vahetatava otsikuga, aga mõned tuli lahtisaamiseks ikkagi lihtsalt küljest murda. Uued katted panin külge kõik torxi-kruvidega, nii on lootust need järgmisel vahetuskorral ja/või midagi viltu lastes päriselt ka lahti saada.  

Siis tegin valmis tagaseina pika istumise seinapadjad- vineer, poroloon, kangas, nahast riputusaasad. Padjad kruttisime puitseina külge mõnusate valgete portselannuppudega.

Koledast ripplaest võtsime hunniku paneele alla ja katsime hallide kangastega. Nüüd saab laes mõttemalet mängida. 

Tagaseina laudade kohale riputasime mõnusa sooja valgusega varustatud vastupidavad ehituslambid, mille võre heidab hämaral ajale kohvikule lisamustreid. Ülejäänud lambid said halliks ja valgeks värvitud ning lambivarjud alasti kooritud.

Kohviku koogivõlur Liis pintseldas samal ajal karnauubavaha ja valge pigmendiga männipuidust poeriiuleid heledamaks. Vahepeal jõudis ta meile veel süüagi teha, tillulikult mõnusat, värsket, vürtsikat.

Päevad möödusid, asi edenes. Kohviku avamiseelne päev venis, nagu arvatagi võis, pikaks, aga hommikuks sai Tillu külalisteks valmis. Minge külla, onju!

P.S Tillu kohvik asub Põlvas vaksali vastas. Kui lähed, võta aega, sest toit on hea ja interjöör peibutav :)