Jaago talu veebikool: vimplirida

Sõna "vimpel" teeb mulle alati nalja. Vimpelvimpel- selles on midagi vembukat ja rõõmsameelset juba loomu poolest, kas pole? Vimplite ajalugu on tegelikult muljetavaldav- kolmnurkne lipuke perekondlike ja varustusalaste tunnusmärkidega kuulus keskaegse rüütli juurde sama lahutamatult kui tema au. Siis juba keegi kedagi incognito ei rünnanud, eiei, ikka avalikult ja ausalt. Pasunad puhugu, vaadake kõik, siis ma tulen, vimpel piigi küljes lipendamas!

Nõukaajal olid vimplid mingisugusest jäiga katteloori taolisest materjalist, millele oli pilt peale trükitud ja riputamiseks nöör külges. Siis muidugimõista keegi enam rüütliturniire ei pidanud, vimpleid sai spordivõistlustelt või töökangelaste pensionile saatmiselt või kultuuritöötajate kongressilt või hoopis näiteks Viitna kõrtsist (mitte et mind sinna keegi lubanud oleks). Vimplid võisid olla kolmnurksed, aga ka muu kujuga. Põhiline otstarve tundus neil olevat rippumine, tavaliselt voodi taha riputatud seinavaiba küljes. Sellisel juhul kaunistas kompositsiooni ilmtingimata ka mõni plekist rinnamärk. Mudilasena tundus mulle sedasorti kunst äraütlemata glamuurne ning olin üsna löödud, et meie kodu kujundati seinavaiba asemel lilleseadete ja keraamikaga.

Lisaks sellele on vimplid minu peas lahutamatult seotud kondenspiimaga. Küllap tekkis side seetõttu, et minu lapsepõlve napp vimplikogu oli tekkinud eranditult ema toonase töökoha Kaubabaasi talvistelt spordimängudelt. Kolmnurksel lipukesel oli kujutatud küllaltki jommis näoga tiira-taara suusatav jänes ja aastast aastasse vahetus vaid aastanumber.
Mulle jätsid talvemängud alati väga sügava mulje, sest seal sai lisaks kelgutamisele kohtuda Reeda ülemusega, kes oli See Kõige Tähtsam Nina. Tema otses võimutäiuses laiutas suva eraldada töötajatele aeg-ajalt kast kondenspiima. Mu väike õde treis regulaarselt talle vastavasisulisi varesejalgseid avaldusi, mis küll enamasti rahuldamata jäeti. Siiski mäletan mõningaid mõõdutundetuid sinisest purgist maiustamisi ja kuidagimoodi on need nüüdseks kindlalt kokku kleepunud nendesamade kõneldud vimplitega.

Ehk just kõige selle pärast tunduvad vimplid mulle ühed väga rõõmsad asjad, mis muudavad meeleolukaks mistahes olud, mille külge nad riputada (mõne võllanalja saaks siinkohal küll teha, aga jätame tegemata, saite aru küll, mida ma mõtlesin). Kui vimpleid on lausa terve rea jagu, siis seda parem!

Meie kodus on sinisetriibuline vimplirida poiste toa laes. See sai sinna värskenduskuuri käigus (lähemalt loe siit) ning teadsin juba remonti alustades, et lipukesed peavad olema!

Et salakesi valmistame ette ka Miia toa uuendamist, pole midagi imestada, et ükspäev otsisin oma kangajäägid välja ning vuristasin kokku ühe neljakümnest lipukesest koosneva suurema ning pisikolmnurkadest tillema lipurea.  Lubasin juba suvel, et minu moodi õmmeldud vimplite õpetus saab ühel heal päeval kirja pandud ja siit see nüüd tulebki.

Kindlasti saab vimpleid teha ka hõlpsamalt, aga minu sooviks olid just klassikalised, topeltkangast ja õmmeldud, mitte kleebitud-paberist-plastikust lipukesed. Meie vimplid on mõlemalt poolt ühesugused, lipuservad korrektsed ega hargne. Et olen nüüdseks õmmelnud neid kümneid meetreid , on mõned asja lihtsamaks tegevad nipid kogunenud küll ja neid jagan hea meelega.

Sul läheb tarvis:
¤ Sobivates toonides kangast
Mina kasutan eranditult taaskasutuskangaid, mis jäävad üle mu karude rõivastest. Eelistada tasub jäigemat riiet, seda on lihtsam käsitseda. Vajadusel võib õhukest kangast enne õmblemist liimiriidega tugevdada.
¤ Meelepärast nööri või paela- mulle meeldib hästi karune takunöör
¤ Kääre või lapitöö-kangalõikurit ja lõikematti, metalljoonlauda, paberit lõike jaoks, niiti, õmblusmasinat

1. Konstrueeri lõige. Kõlab peenelt, aga kui mõtled kolmnurga kuju hästi läbi, saad kangast kõvasti säästa. Mina panen paika, millise ülaserva pikkusega ja kui pikka kolmnurka soovin. Lisan mõlemale mõõdule sentimeetri õmblusvaru (0,5 kummalegi küljele ning üles-alla) ja võtan paberi, mille laius on  sama lai, kui ülaserva mõõt+ õmblusvarud, pikkus aga sama pikk, kui kolmnurga pikkus ülalt alla+ varud. Kui nüüd paber küljele pooleks murda (murdejoon ülalt alla) ning pliiatsi ja joonlaua abil pooleks murtud lehe ülanurgast diagonaalselt alla vastasnurka poolitada ja katki lõigata, saab ühe terve kolmnurga ja kaks poolikut tükki. Terve kolmnurk ongi su vimpel. Sellise lõike puhul saad kanga maksimaalselt ära kasutada. Midagi ei lähe raisku, sest kolmnurgad istuvad üks üht, teine teist pidi, täpselt üksteise kõrvale. Tasub läbi teha!

2. Leia kangad, mis omavahel sobivad. Toredaid ansambleid moodustavad samades toonides, aga eri mustritega kangad, sugulastoonid või, vastupidi, kontrastid. Passita kokku triipe ja täppe, ühevärvilisi ja lillmustreid.

3. Lõika kangast kolmnurgad. Mina kasutan selleks lapitöönuga, mis on nagu pitsalõikur. Sellega´ võid isegi mitu kangakihti ühekorraga lõigata. Panen lõike kangale ning asetan lõikeservale metalljoonlaua. Lõikuril lasen joosta joonlaua serva mööda. Nii tulevad kolmnurgad hästi täpsed.  Võid ka muidugi kääridega lõigata. Igast kangast püüan lõigata vähemalt kaks tükki, nii saab teha mõlemalt poolt ühesugused vimplid. Kui lipukesed on erisuguste pooltega, võib juhtuda, et ühel poolt oled küll mustrite järjestusega rahul, aga teiselt poolt mitte.

4. Õmble masinal kokku vimplikolmnurga ÜKS külg. Olen leidnud, et nii on kõige lihtsam, sest õmblusvarud saab ilusti lahku triikida ning teise poole õmblemine ja triikimine pärast lihtsam. Kui õmbled kohe mõlemad küljed, on varude lahkuajamine keerukam ning tulemus ei pruugi tulla korrektne. Õmblus alaku ülaservast 1,5 cm kauguselt, s.t 1,5 cm külge jääb lahti, see on hilisem "nööritasku".
Niisiis, õmble kokku ühe vimplipaari üks külg ning niiti katkestamata pane masina alla teine paar. Õmble rodus kõigi vimplite küljed, ikka ülalt poolteist sentimeetrit lahti jättes. Triigi varud lahku. Murra vimpel õigetpidi ja triigi jälle kokku.


5. Täkesta vimpli tipp: lõika tipp maha nii, et õmblusvarudest ei tekiks ringikeeramisel tipu sisse nutsak. Pane vimplipooled jälle, parem pool seespool, kokku ja õmble teine külg, jällegi ülaservast 1,5 cm lahti jättes. Seda õmblust alustan mina tegelikult hoopis kolmnurga lõigatud tipu poolt, nii saan hästi täpselt eelmise õmbluse otsast alustada.



6. Lõika ülaserv lahti jäetud 1,5 sentimeetri ulatuses diagonaalselt maha, nagu pildil näidatud. Nii ei hakka varud hiljem ülaserva õmblust tehes õmbluse vahelt välja tolknema. Triigi viimati õmmeldud varud võimalikult hästi lahku.








7. Keera kolmnurgad õigetpidi. Mina kasutan tipu keeramiseks kõigepealt bambusest söögipulka (lükkan tipp töö pahemalt poolelt väljapoole) ning lõppviimistluseks sukanõela (urgitsen ettevaatlikult tippu töö paremal poolel nõela abil väljapoole).


8. Triigi lipukesed. Ja sea sisse meelepärane järjekord, milles üht sorti lipukesed oleks ikka eri kohtades.

9. Võta nöörikera. Jäta lipurea algusesse rohkem nööri, ikka võib juhtuda, et on vaja pisut pikemalt siduda. Keera ülaserva üks pool nööri ümber, nagu pildil näidatud. Teise lipupoole ülaserv keera samas ulatuses tagasi ning pane esimesega kokku. Nöör jääb lipu sisse peitu.

10. Sea õmblusmasin kõige suurema siksaki peale. Aseta ülaserv masina talla alla, kinnita ots ja õmble siksakiga üle, justkui õmbleksid ü l e  sees oleva nööri. Siksaki üks piste käib seega servast tiba väljaspool, teine kanga peal. Ideaalsel juhul saad niimoodi lipu, mida saab vajadusel nööril lausa liigutada, justkui siini mööda.



11. Jäta lippude vahele soovikohane kaugus ja pane nöörile järgmine lipp. Mina olen vaheks jätnud kahe lipu jagu. Tihedam lipp on küll ilusam, aga näiteks terve toalae või terrassi kaunistamiseks kulub sel juhul tohutult lippe ja kangast. Eelistan rohkem ja hõredamaid meetreid, mida vajadusel kasvõi "tihedamaks" siduda, nagu minu piltidel.  Pisikeste lippude puhul võivad vahed olla ka väga väiksesed.

12. Õmble kogu lipurida valmis ning jätta lõppu jällegi rohkem nööri. Valmis! Ja ongi argipäev hoopis pühapäev!