Väike roheline käsitööspaa 10.-11.-augustil

Mis toimub?
Jaago suvelaager, sel aastal alapealkirjaga "Väike roheline käsitööspaa".

Millal ja kus?
10.-11.- augustil Jaago talus Tartumaal

Ah et miks just "väike",  "roheline" ja "spaa"?
No väike sellepärast, et mahutab vaid mõniteist osalejat. Selline hubane ja turvaline niisiis, aga seejuures ikkagi tähenduslikku aega ja suhtlust täis.
Roheline seepärast, et teeme rohelisi tegusid. Küllap saad aru küll, et mitte otseselt rohelist värvi (kuigi võid ka seda ;)), aga kestlikule ja säästvale eluviisile suunatuid. Selliseid, mida saadab minimaalne ökoloogiline jalajälg ja maksimaalne rahulolu.
Ja käsitööspaa sellepärast, et kõiki teemasid teeme oma kätega, kõik saavad hakkama ja kõik see mõjub tervistavalt nagu spaa ikka.

Mida selleks teeme?
Pakume Sulle 10.-11. augustil osasaamiseks kahe päeva jagu põnevat ise tegemist ja käsitööd, mis on taaskasutuslik, väikese ressursiga, tarbimist minimeeriv või muul moel säästlik.
Täidame Su maitsemeeled ja kõhu hea kohaliku toiduga.
Laseme Sul kõndida paljajalu, kuumas saunas vihelda, vette viskuda, jänkusid nunnutada, koera patsutada, pilvi lugeda ning elust ja hetkest täis rõõmu tunda.

Kuidas osaleda?
Spaakoha broneerimiseks saada palun e-kiri (jaagotalu@gmail.com), sõnum FBs või haara telefon (5297919, Inga). Käsitööpuhkuse kahe päeva osavõtutasu on 75 eurot. Kui tuled koos ema, õe, tütre, kaasa, sõbra või sõbrannaga, siis kahe peale kokku 135. Käed on tegevust täis, kõht nurrub (viis korda!) ja tudu saab tehtud- kõik on hinna sees. Ööbimiseks palume kaasa võtta oma magamisvarustuse.
Täpsemalt saad laagritegevustest lugeda altpoolt.

Väikese rohelise käsitööspaa kava*:
L, 10. august
alates 11.00 Saabumine ja Sisse Elamine
12.00 Tünnid ja mahutid
14.00 Lõunane kõhupai
15.00 Boro-stiilis sall
19.00 Õhtune kõhupai
alates 20.00 Saun ja kümblustünn

P, 11. august
9.00 Hommikune pudrupai
10.00 Keraamiline kaasavõtutass
13.00 Lõunane kõhupai
14.00 Loodussõbralikud küüritsad
17.00 Tünnid ja mahutid
Õhtune kõhupai ja kojusõit

*Muudatused pole võimatud, kõik ikka parima huvides

Lõpmatu boro-stiilis sall
Käsitöölaagri salliteema on inspireeritud jaapanipärasest borost ning sashikost ning teeb sügava kummarduse asjade parandamise kaduvale kunstile.
Jaapani keeles on vana ütlus, et kui kangas on nii suur, et sellesse saab mässida kolm sojauba, tuleb see alles hoida. Jaapanlased on tark ja vana rahvas, kellest tasub eeskuju võtta ka õhtumaades. Boro ja sashiko juured ulatuvad Edo ajastusse (17. -19. sajand), mil sealmail tööstuslikku kangatootmist ei eksisteerinud. Käsitsi kedratud, kootud ja värvitud lina, kanep ja puuvill olid hinnalised materjalid, millest ei tohtinud midagi kaotsi minna, rõivad kallid ning nende kandmine rangelt reglementeeritud. Iseäranis väärtuslik oli kangas Põhja-Jaapanis, kus puuvilla ei saanud kasvatada. Niisiis paikasid ja parandasid talupojad ja lihtrahvas oma rõivaid üha ja aina. Tekkis omapärane lapitöö, mis ei olnud niivõrd esteetiliste valikute tulemus, kuivõrd lihtne utilitaristlik lahendus- kuhu tuli auk või hõre koht, sinna pandi paik. Kimonost või noragist (lihtrahva töörõivas) sai ajapikku lapiline kunstiteos, mis, muutudes kandmiskõlbmatuks, teenis majapidamises edasi- tekina, sallina, lõpuks kasvõi pesulapina (milline eksklusiivne lapp, ah!). Sõna boro tähendabki räbaldunud või rebitud kangast- servade töötlemisega see tehnika end üldjuhul ei vaevanud. Autentsed boro-rõivad on naturaalsetes ja indigotoonides, sest sedasorti kangast osati valmistada.

Pildiallikas 

Sashiko aga tähendab lihtsat eelpistete rida- seda kõige lihtsamat rohutirtsuhüpet mööda kangast, sõna-sõnalt tõesti kangast "pistma". Selle abil kangajupikesed aluse külge liidetigi, aga mõningal juhul kasutati sashikot ka lihtsalt kanga kulumiskindluse suurendamiseks ilma paika panematagi. Eelpisteread võivad joosta kangal paralleelsete ridadena, aga võivad ka moodustada riste või keerukaid mustreid. 

Pildiallikas

Meie suvespaa boro-sallide aluspõhjaks saab kerge puuvill, millele asume sashiko stiilis"räbalaid" paigutama. Mul on imeilusaid räbalaid! Tulemuseks on pehme, muretu loomuga romaniline sall, mille kandmisvõimalused ulatuvad külmast ajast soojani välja. Lõpmatu on sall sellepärast, et ristküliku asemel õmbleme salli avaraks "toruks"- nii on seda mõnus mitut pidi kanda.
Soovi korral võid põhjaks ise kaasa haarata mõne seisma jäänud salli või kangasiilu, hästi sobib ka avaram puuvillane kergest kangast tuunika või pluus, mida sa enam kanda ei soovi.

Keraamiline  teikõuei :)/-kaasavõtutass 
Kas teadsid, et maailma saab muuta ka tassikaupa?
Siin mingit pikka juttu ei ole- vähegi kabedamad kohvepruulikojad müüvad muidugimõista kohvi kaaasa ka kliendi tassi. Et kuum jook turvaliselt käigul/autos/kontoris kõhtu toimetada, vajad  Oma Tassi. Aga palun- silikoonist kaas on mul olemas, munsterrollime sellele mõnusa kaasaskantava topsi ka alla. Just!

No vaata kasvõi neid Liquorice Mooni tupsununnusid. 

Tünnid ja mahutid
Selle teema all teeme kogunisti kaks tegu.
Esteks. Kodus ettetulevat kraami on teadagi enamasti pigem rohkem, kui vähem. Et seda netilt hoida ja näidata, vajame veelgi rohkem kraami- korve, kaste, riiuleid, sahtleid, topse, tünne, kausse, karpe... Pood muidugimõista müüb, aga vahel tahaks teise suurusega, väiksema eelarvega, omama moega... Meie teame, kuidas! Mõni aeg tagasi leiutasin vahva viisi hiiglasuurte ja tõeliselt vastupidavate sisustustünnide tegemiseks. Laagris teeme valmis vähemalt ühe (no või kaks või kolm ;)), aga keegi ei keela Sul peaaegu täiesti nullkuluga edaspidi aina rohkemaid juurde tekitada. Kui mahuti ükskord ära väsib või päevakohasuse kaotab, võid selle vabalt komposteerida- materjaliks on nimelt igapidi biolagunevad tavalised pappkastid. Plusspoolel ei saa kuidagi märkimata jätta, et sellised tünnid sobivad oma ausas ehedas rustikaalsuses hästi nii romantilisse kui moodsasse interjööri.
Tünniteema teine tegu teeb majapidamispaberi kasutamise ja säilitamise mugavaks.
Nimetet paber on asjavärk, mida võimalusel võiks küll vähem tarvitada, aga mis on siiski küllalt loodussõbralik produkt- komposteeritav ja puha! Sa muidugi tead, et kõikse mugavam majapidamispaberirulli avada keskelt, eks? Või no vähemalt sinnamaani on kõige mugavam, kuni viimased välimised tiirud enam ise püsti ei seisa ja kogu köök lodevat paberit täis on :). Et seda ei juhtuks, riputame meie paberi stiilse nahkrihmse ämbriga seinale. Misasja? Pead ise vaatama ja tegema tulema. Lubame, et meeldib kõigile, jällegi nii romantikutele kui moodsa interjööri sõpradele.

Loodussõbralik pesušvamm
Nõudepesu on küll vist üks neid tegevusi, millega igaüks meist puutub elus kokku rohkem kordi, kui tegelikult tahaks. Pesust veelgi vähem tahaks kokku puutuda švammiga. Päris alguses on asi ju ilus, aga juba paari päeva järel ei lõhna küürits enam sugugi lillede järele ja mõne aja pärast minetab ka väljanägemise. Niisiis- prükkarisse! Mnjah.
Polüuretaanvahust ehk poroloonist švammid pole põhimõtteliselt midagi muud kui plastik. Seega on nii nende tootmine kui väsinud töölisest vabanemine koormav keskkonnale ja aastas minema visatavate švammide hulk on prügimajanduses kopsakas. Ehk oleks neile mingi mõistlik töötav alternatiiv, mis oleks peale kasutusea lõppemist komposteeritav?
Loodussõbraliku pesušvammi töötoas teeme valmis mitu eri tehnikas küüritsat, mis kõik on võrdsel määral käsitöist ja nägusat sorti, kasutusmõnusat ja kinkimissõbralikku.

Ja lõpuks Sulle selline küsimus: millisena Sina tulevikku näed?
Paistab seal kaunis roheline planeet, kus elame üksmeeles ja koostöös ning igaühele jagub kõike elamiseks vajalikku? Või hoopis haisev prügimägi, kõigi sõda kõikide vastu, täis taplemist toidu, elu ja koha eest maamunal?
Küllap sõltub vastus mõttelaadist, eluviisist ja inimesest endast. Mina tahan loota, et leiame viisi hoida väärtuslikku, mis meil on ja heastada kahju, mida oleme loodusele teinud. Annan endale aga aru, et niisama iseenesest see ei sünni.
Siin ja praegu saavad maailma muuta need, kes selles maailmas elavad. Kui kohe ja tervet maailma ei jaksa, siis tuleb pihta hakata kasvõi tasahaaval. Üks käsitööspaa korraga.

Näeme varsti?