Nukupäev Jaago talus 10. aprillil

MIS?    Waldorfstiilis nukutirtsude valmistamise päev

KUS?   Jaago käsitöötalus Tartumaal Kurista külas

MILLAL?   10. aprillil kell 11.00-18.00

MIS MAKSAB?   Päeva osalemistaks on 99 eurot, sisaldades materjale, lõikeid, juhendamist, mõnusat söömaaega ning kohvi- ja teepause.

KUIDAS?   Registeeru e-kirja, sõnumi või telefonikõne vahendusel ja näeme varsti!

Kaisukatega on meie perel ammust saati olnud miski eriline klapp. Meenutatakse üht suurt musta karumõmmi, kelleta väike Inga olevat keeldunud kõigepealt poest ja seejärel (karu õnnelikult kaenlas) üldse kuskilt mujalt lahkumast. Õel oli samavõrd armastusväärseks kaaslaseks üks karvane  mängujänku, kes ajapikku selle kiindumuse käigus karvutuks lapikuks jänesepildiks muutus. Meie enda laste kaisud on olnud erinevad, aga kõiki neidki ühendab suur mitmepoolne armastus. Näen ikka ja aina, et üks täiskasvanule pealiskaudsel pilgul eluta tunduv tegelane- olgu see nukk, karu või hoopis kõrvadega kaisutekk- võib pisikesele inimesele olla suure ja asendamatu seltsi, lusti ja tröösti allikas. 

Meie pere laienemisega algas minu  kaisukameistri karjäär- ise ma siis enam karudega ei mänginud, aga seda rõõmsamalt ja rahulolevamalt tegelesin nende loomisega oma põnnidele. Algul oli asi meisterlikkusest küll kaugel, aga tänaseks tunnen, et karude ja nukkude tegemisel on mul tõesti kogunenud omajagu kogemust, nippe ja nõkse, mida teistegagi jagada. Eelkõige nendega, kes kaisukamaagiat tunnevad ja väärtustavad samavõrd, kui ma isegi ning soovivad ((lapse)lapse)lapsele oma kätega luua kedagi seesugust, keda ükski pood ei müü ega meister tee.

Eks nukupäeva ole küsitud ka- sest lahtiste silmade ja käsitöökäega inime tahaks ikka ise ka näpud külge panna. Niisiis, olge lahked: 10. aprillil kell 11.00 oled väga oodatud Jaagole tegusaks päevaks, mille käigus sünnib päris Sinu oma käsitöönukk- waldorfstiilis Leenu. 

Nukupäeval võtame pulkadeks naturaalsest materjalist kaisunuku tegemise, algusest alates. No tegelikult küll vastupidi, sest teema pulkadeks võtmise käigus paneb igaüks oma tirtsu kokku ;). Aga igal juhul saab selgeks  kõik, mis puudutab minu moodi kangasnuku tegemist. 

Mu Leenude nägu ja tegu on välja kujunenud aja jooksul. Teed sillutasid lugematud kaisumõmmid, -jänesed ja -kassid, kes tirtsudele eelnesid ning olen täiesti kindel, et mingit ammendavat lõppjaama sellel teekonnal polegi- küllap tuleb uue olemise ja ilmega kaisukaid ka edaspidi. 

Päriselt waldorfnukuks mu tirtse kutsuda ei saa- tol nimetatud pupel on väga kindlad reeglid, kuidas teda teha. Et aga mitmed põhimõtted, mida nukutirtsude loomisel kasutan, langevad waldorfnukuga paljuski kokku, annab see põhjuse Leenusid seda stiili nukkudeks nimetada küll.

 

Sarnaselt waldorfnukkudele kasutan oma Leenude loomiseks taaskasutusmaterjale või tootmisjääke. Nuku pealispinna ja rõivaste osas on need alati naturaalsed, toppimismaterjaliks on aga vatiinijäägid, mis muidu rändaks tööstusest prügimäele. Ühtmoodi waldorfnukuga annab Leenule näo "naha" all olev alusvorm, mille kujundus määrab tirtsu ilme. Ja ilme ise on selline, mis võimaldab nukul ja mängijal kogeda kõike, mis elus ette tuleb- rõõmu ja kurbust, kaastunnet ja viha, lohutust ja lohutamist. Leenud on mõeldud kaisutamiseks ja mängimiseks, s.t tegu pole kollektsioon-nukkudega, mis peaksid puutumatult kuskil riiuliserval seisma (kuigi jäävad tõenäoliselt ustavate ja absoluutselt-mitte-minema-viskamist-võimaldavate sõpradena ka seda tegema, kui mängija ükskord suureks kasvab ;))

Nukupäeval saab osalejale selgeks ja läbi tehtud nukulõike materjalile paigutamine, keha õmblemine ja toppimine, näoskulptuuri kujundamine ja kangaga katmine, nuku kokkuõmblemine, silmade, nina ja suu tikkimine ning juuste ja soengu kujundamine. Juhised lihtsate rõivaste tegemiseks annan ka. Õhtuks on nobedamatel näppudel tirts valmis, pikemalt mõnulejad saavad otsad kodus kokku tõmmata.

Vilumuste osas läheb tarvis tavalise koduõmbleja tasemel oskusi nii masinal kui näpu vahel oleva nõelaga hakkama saamiseks. Päris algajal on keeruline ree peal püsida, aga "hobi-korras-kardinate-palistaja" saab hakkama küll. Võimalusel võta kaasa oma õmblusmasin- seda ei lähe tarvis küll teab mis palju, aga pisut siiski ja siis on harjumuspärasega lihtsam. Masinal kasutame kaht sorti pistet- lihtsat tikkõmblust ja sik-sakki. 

Kui soovid sellest kõigest osa saada ja kampa lüüa, saada mulle kiri, sõnum või tee telefonikõne. Siis on koht laua taga kindel ning vajalikud materjalid ja kõhutäis ootamas.  

Lõpetuseks ei saa ma aga jätta ütlemata, et tänases maailmas, selles ajas ja kohas on turvatunne miski, mida paljudel pole just üleliia. Mõnedel aga enam kohe üldsegi mitte. Ja seda enam on mu jaoks SEE õpituba väga oluline- minu viis luua maailma pisut rohkem turvalisust.

Täpselt samal põhjusel läheb kogu nukupäeva tulu Ukraina toetuseks. Sina ei pea selleks midagi ekstra tegema- annetuseks läheb Su osalustasu. Aga kui soovid selle teadmise toel rohkem panustada, siis oled rõõmuga oodatud seda tegema. 

Et pahameelt ja segaseid tundeid vältida, siis teen peale nukupäeva kindlasti annetusülekande kohta ülevaate ka, aga ääremärkusena olgu öeldud, et laekunud rahast läheb enne annetust maha see summa, mille pean päeva korraldamiseks teistele tasuma (materjalide hankimine, toasoe ja toitlustus). Kõik ülejäänu kuulub aga teie toel selleks, et maailmas oleks pisut vähem ebaõiglust ja pisut rohkem rahu.  

Peatsete toredate nukutirtsude ja  kohtumisteni!